Maasoojuspumpade hinnad
Käesolev lehekülg on veel koostamisel.
Suurte küttekulude ilmnedes hakatakse enamasti esimeses järjekorras tegelema küttesüsteemiga. Igal küttesüsteemil on omad plussid ja miinused, mille järgi elamu omanik peab tegema küttesüsteemi valikul. Küttesüsteemide hinnavõrdlustest tuleb välja, et kõige odavam on kütta maasoojuspumbaga. Samas on ka kõige kõrgem alginvesteering maasoojuspumba süsteemil. Kütteviiside võrdlus näitas, et konkurentsitult odavaim on maaküte ehk maasoojuspumpasüsteem. Eeldusel, et majas on juba olemas kas vesikandjal radiaatorid või põrandaküte, läheb maakütte paigaldus koos kaevetööde hinna ja kõigi muude väljaminekutega 180 ruutmeetri suuruse hoone korral maksma al 7000 eurot.
Umbes pooltel juhtudel paigaldatakse maasoojuspump uue maja ehitamisel ja pooltel juhtudel juba valmis hoonele. Väiksemat sorti elamu kütmiseks (toatemperatuur 22 kraadi) kulub elektri küttepaketi olemasolul, arvustuste kohaselt aastas 495 eurot. Kõige külmemate ilmadega tuleb sel juhul kuus maksta 80–95 eurot. Sellest odavam saab olla vaid puudega kütmine ja sedagi üksnes juhul, kui inimene ise puud varub ja neid iga päev ahju ajab.
Eestis asuva keskmise eramu (köetav pind on ~150 m2) energiavajadus kütteks on ca 20 MWh/aastas, seega on vajalik maasoojuspumba võimsus ca 8-10 kW olenevalt soojustusest. Enamikus Eesti majades kulub soojust 300–400 kWh/m² aastas, energiasäästlikes majades võib aga soojakulu olla isegi alla 100 kWh/m². Valdavalt on Eestis energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200–400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150–230 kWh/m².
