Maasoojuspump

Site menu:

Soojuspuurauk ja energiakaev


soojuspuurauk-kinnine

Kui on soov paigaldada maasoojuspump, kuid vaba maapinda horisontaalse kollektori paigaldamiseks napib või ei soovita aeda üles kaevata ja haljastust rikkuda, siis saab kaaluda energiakaevu (ehk puurkaevude avatud süsteemi) või soojuspuuraugu (puurauk, kinnine süsteem) rajamist. Energiakaev ehk tavaline puurkaev on nn avatud süsteem, kus rajatakse kaks puurkaevu, ühest võetakse vesi, eemaldatakse soojus ning seejärel juhitakse vesi tagasi teise puurkaevu. Alternatiivne lahendus on soojuspuuraugu ehk kinnise süsteemi rajamine (mis ontamponeeritud). Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala, ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Puuraugud on sügavusega 50-200 m ja keskmiselt on vaja eramu küttevajaduse katmiseks puurida üks kuni kaks puurauku. Tegemist on laialdaselt levinud lahendusega näiteks Soomes ja Rootsis, mida saab kasutada ka korterelamutel ja ärihoonetel.

Eestis saab soojuspuuraukude puurimiseks loa

soojuspuuraukAlates 2013 aastast on Eestis toimunud kiire areng puurimislubade väljastamiseks ametnike poolt ning tänaseks on soojuspuuraukude näol tegemist täiesti reaalse alternatiiviga horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile. Soojuspuuraugu eelisteks on näiteks suurem kasutegur (ei sõltu ilmastikust), ta on vastupidav, saab paigaldada väikestele kruntidele ning ei kahjusta haljastust. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinna 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim võimalik soojuspumba kasutegur ehk COP.

Rusikareegli järgi võib öelda, et 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10kW) on vaja puurida ca 150-200 m sügavusele. Seda võib teha mitmes osas, nt 2x100m puurauku või 4x50m puurauku (vahe peab olema 5-6m). Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi (vastavalt maasoojuspumbale). Suurel määral oleneb lõplik lahendus ka kohalikust omavalitsusest. Näiteks Tallinnas peaks arvestama võimalusega puurida kuni 50m sügavusele, kuid samas võib mitu puurauku üksteise lähedale rajada. Mõnes teises Eesti regioonis pole probleemi ka ühe 250m sügavuse puuraugu rajamiseks. Võrdlusena võib tuua horisontaalse kollektori paigaldamise, mida on 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10kW) vaja ca 500 meetrit.

Saksamaa Inseneride Assotsiatsioon on välja töötanud standardi VDI 4640, millega määratletakse soojuspuuraukude tehnilised nõuded. Muuhulgas on toodud ka keskmised soojushulgad puuraugu jooksva meetri kohta, mida saab kasutada puuraukude dimensioneerimiseks. Arvestades Eesti aluspõhjas esinevaid kivimeid ja nende soojusjuhtivusi, on ka meil sobilik lähtuda keskmisest veega küllastunud kivimi soojusandvusest 50 W/m. Pärast sondi paigaldamist täidetakse soojuspuurauk täies ulatuses: paigaldatakse kas 1 või 2 U kujulist kontuuri, milles voolab loodussõbralik küttevedelik (külmakandja). Külmakandja pumbatakse torudest üles ja suunatakse edasi maasoojuspumpa. Maasoojuspumba läbimisel toimub külmakandja jahutamine samaaegselt eraldunud soojuse ülekandmisega maja küttesüsteemi. Seejärel juhitakse soojuspumbas mahajahutatud külmakandja tagasi puurauku, kus see kogub endasse uut soojusenergiat. Süsteem on täielikult suletud, seega keskkonnale ohtu pole.

Soojuspuuraugu hind on konkurentsivõimeline

Soojuspuuraugu kinnise süsteemi rajamise hind on 40-60 EUR jooksva meetri kohta. Tavapärase protsessi kohaselt annab tellija esmalt teada oma maja soojuskoormuse kW (näiteks 200 m² maja puhul ca 10kW) ning eelistuse sobiva maasoojuspumba osas. Kui rusikareegli järgi tuleb 10kW soojuskoormuse katmiseks puurida ca 150-200 meetri sügavusele, siis horisontaalset kollektorit tuleb paigaldada ca 500 meetrit. Seega, kui näiteks 150 meetri sügavuse puuraugu rajamine läheb maksma ca 6000 EUR (150×40), siis maakollektori paigaldamine 1850 (500×3,60) – keskmine maakollektori paigaldamise hind on 3,60 EUR/meeter (võtmed kätte lahendus). Kuigi soojuspuurauk on kallim, siis omab ta eeliseid nagu parem kasutegur, ei ole vaja haljastust rikkuda ning saab paigaldada väikestele kruntidele. Täpsemalt saab sellel teemal lugeda ja hinnakonsultatsiooni küsida Maaküte.ee Maasoojuspumpade Infoportaalist.