Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspump võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. Kui eesmärk on väiksem alginvesteering kütteseadmesse kui maasoojuspumbasüsteemi puhul, siis üks võimalikest lahendustest on õhk-vesi soojuspump, mis sarnaselt maaküttega pakub madalat püsikulu (saab kasutada ka põhiküttena). Parimad õhk-vesi soojuspumbad töötavad ka kuni –20,0ºC välistemperatuuri juures. Õigustatud kasutuskohtadeks on elamud, kus puudub maasoojuspumba maakollektori jaoks vaba välispind või pinnas ei ole paekivi läheduse tõttu kaevatav. Samuti vanemad juba korrastatud aiaga elamud, kus haljastuse taastamine on oluliselt kulukam, kui õhk-vesi soojuspumba mõnevõrra suurem ekspluatatsioonikulu ka paljude aastate jooksul.
Õhk-vesi soojuspump eramutes kasutamiseks
Enamikku õhk-vesisüsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid, aasta keskmine püsikulu on keskmiselt 4 eurosenti 1 kWh soojusenergia kohta ja hoolduskulu on viis korda väiksem kui õlikatlal. Õhk-vesi soojuspumba kompressor on kaks korda pikema elueaga kui katla põleti ning seega ei pea maksma korstnapühkimise ja kuluka hoolduse eest. Lisaks sellele on kütmine suitsu-, tuha-, tahma- ja tolmuvaba ja õhk püsib maja ümber värske ja puhas, kuna õhk-vesi soojuspumba tööga ei kaasne kütusehaisu.
Õhk-vesi soojuspump korrusmajades kasutamiseks
Õhk-vesi soojuspumbaga saab toad soojaks ka kortermajas. Kui napib maapinda horisontaalse kollektori paigaldamiseks, siis saab paigaldada ka õhkkollektorid, mis toodavad nii sooja vett radiaatoritesse kui ka sooja tarbevett. Soojuspumbad töötavad ka kuni -20ºC juures. Vajalik lisaenergia kaetakse elektriga või kaugküttega. Seadmetena paigaldatakse õhk-vesi soojuspumba puhul katusele või aeda õhkkollektorid ja katlaruumi akumulatsioonipaagid ning kompressorid. Seadmed on võimalik ühendada Internetiga, kust on võimalik hoida silma peal vajalikul hooldusprotsessil. Tasuvusaeg olenevalt elektrihinnast on keskmiselt 4-6 aastat. Hinnanguline akumulatsioonipaakide eluiga on 50 aastat ning soojuspumpadel umbes 20 aastat.
Kas valida inverter või ON/OFF
ON-OFF tüüpi õhk-vesi soojuspump töötab ainult täisvõimsusel ning kui soovitud õhutemperatuur on saavutatud, lülitab süsteem end automaatselt välja. Seega igaks käivituseks kulub energiat ja iga käivitus aga koormab ja lõhub kompressorit, eriti külma ilmaga, kui seade peab töötama ligikaudu minuti vältel ebapiisava õlitusega. Nii saavad kompressori liikuvad osad kahjustusi. Peamiselt seepärast tuleb seda tüüpi seadmete kasutamine lõpetada, kui välistemperatuur langeb alla -5°C. ON/OFF tüüpi soojuspumbad on küll madalama hinnaga, kuid täisvõimsusel pidevalt sisse ja välja lülitudes tarbivad nad energiat liiga palju ning ei taga enamasti oodatud energiasäästu. Invertertüüpi soojuspumbad reguleerivad seevastu kompressoripöördeid sujuvalt ning lülituvad välja nii harva kui võimalik. Inverter tagab seadme töö ka siis, kui hoone soojuskoormus on minimaalne. Sellepärast on parim valik õhk-vesi soojuspumpa valides on inverter tüüp, mis tähendab, et seade reguleerib ise vastavalt soojuskoormusele enda kompressori pöördeid.
Õhk-vesi soojuspump välissedme paigaldamine
Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale, mis ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes on kõige tundlikumad puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Paigaldades välisseadme liiga kõrgele on seadet hiljem raske hooldada ja sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale. Lisaks sellele halvendavad tugevad tuuled sulatusprotsessi ja seadme üle puudub järelvalve. Teisalt paigaldades välisseadme liiga madalale ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi ja talvel võib lumi peale tuisata. Paigaldades välisseadme katusele (eriti kaldkatusele) on seadet hiljem raske hooldada ja seadme üle puudub järelvalve, suuremad tuuled halvendavad sulatusprotsessi ja sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn).